Mina tean. Või ei tea. Õieti pole aimugi, kas keegi teab, kust ta tulnud on. Mõned isegi teavad kuhu nad lähevad. Vahepeal teel olles tehakse igasugu asjuu või unustatakse paljud tegemata.
Mina ei ole palju teinud, kuigi kavatsused on head olnud. Olen mänginud, olen õppinud, olen töötanud, olen pidutsenud, olen elu üle järele mõelnud, olen kadunud ja olen leitud. Olen ka armastanud ja võibolla ka vihanud, aga oluliselt vähem, sest vihkamine ei mahu mulle hinge.
Aga selleks, et teada kust See tuleb ja kuhu See läheb, hakkangi oma mõtteid ja sündmusi kirja panema. Olen näinud lühikese aja jooksul blogisid lugedes, kuidas paljud mõtete avalikule seinale kraapimisest on õnnelikuks või õnnetuks saanud, arenenud ja mandunud, ennast avanud ja siis taas sulgenud. Emotsioon müüb, sündmus müüb, veri müüb, seks müüb, laiamine müüb... aga müüb ka mõtlemine, uudsus ja tagasihoidlikkus. Kõik oleme müüdavad, kes ei ole, andku teada!
Mind pole mõtet jälgida, niikuinii kaon silmist ja südamest, sest elu on kord nii seatud - elu tekitab elu, elu kaotab elu...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
No ongi olemas. Loodetavasti sa ei pahanda, kui ma sind lingin. Mul on sinusse selles osas usku.
Miks ma pahandama peaks, kui keegi mu mõtetest mõtlemisväärset leiab. Kui ei tahaks, siis sulgeks end koopasse nagu paljud on teinud selles blogosfääris.
Post a Comment